
Maapõues leidub muudki peale ahvatleva nafta ja gaasi. Viimase kümnendi uuringud annavad lootust, et Eestigi aladelt võiks kilomeetrite sügavuselt saada keskkonnasõbralikku maasoojust, millest piisaks ka elektri tootmiseks.
Reuters/SCANPIX
Eesti energiavarustuse tulevik on tume. Põlevkivikaevandamine tekitab suuri keskkonnaprobleeme ja selle põletamine reostab keskkonda väävli ja CO2-ga. Viimane tähendab aga karistavaid emissioonimakse. Vabariigi Valitsus on teinud panuse aatomienergiale, kuid ka see tähendab kasvavaid saasteprobleeme; lisaks veel julgeolekuprobleemid. Vähe sellest: nafta, gaas ja uraan tulevad Venemaalt, mis tähendab meie sõltuvust sellest tarnijast. Mida siis teha?
Reaalsus on see, et „aatomielektrijaamad“ töötavad meil juba täie hooga ja pikka aega: üks üleval- ja teine allpool! Ülemise kasutamisega kipub raskusi olema, sest pilved eristavad meid järjekindla jonnakusega sellest energiaallikast, eriti siis, kui energiat kõige rohkem vaja oleks. Alumine on aga olemas ja töötab juba mitmeid miljardeid aastaid ilma igasuguste tõrgeteta. Miks me siis seda ei kasuta?


