Turism ja kohalik kogukond
R, 06.Jun.2008 10:30
Aivar Ruukel
"Turism on nagu tuli: sa võid tulel küpsetada oma õhtusöögi, aga tuli võib ka su maja maha põletada." Ma ei tea, kui vana on see Aasiast pärit vanasõna, kuid massiturismi positiivsete ja negatiivsete mõjudega on soojades maades juba pea nelja aastakümnene kogemus. Eilne turismi arengumudel juhindub turu nõudlusest ja "investorite" loogikast ega pööra palju tähelepanu kohalikule kogukonnale. Heal juhul kasutatakse kohalikke odava tööjõuna. Alles suuremate jamade ilmnedes hakatakse tähelepanu pöörama tervikule. Turismis on aga keskne just terviklik külastaja rahulolu ja elamus, mis ei saa olla hea, kui kohapealsed elanikud pole õnnelikud. Viimasel kümnendil räägitakse üha enam säästvast turismist, ökoturismist, vastustundlikust reisimisest. Ja räägivad mitte ainult keskmisest tundlikuma siseeluga tegelased, vaid aina rohkem ka tavalised turismitegelased.
Viimati uuendatud ( T, 15.Jun.2010 23:28 )
Loe edasi...
|
Väärtustades sotsiaalset turvalisust
T, 07.Okt.2008 23:53
Maire Forsel
Erakond Eestimaa Rohelised sotsiaalprogrammis on öeldud, et väärtustame ühiskonnas sotsiaalset turvalisust. Seesama sotsiaalne turvalisus on aga hakanud viimasel ajal aina enam ja enam meie riigis kõikuma lööma. Ja kurb küll, ka riik ise, kes peaks seisma ennekõike oma inimeste heaolu ja turvatunde eest, on ühtäkki muutunud laialdase sotsiaalse stressi põhjustajaks.
Viimati uuendatud ( K, 16.Jun.2010 00:14 )
Loe edasi...
Rohelise Majanduse Instituudi Konverents Oxfordis
P, 01.Mar.2009 11:38
Maret Merisaar
Inglismaal Oxfordi Ülikooli juures tegutsev Rohelise Majanduse Instituut (Green Economics Institute) on kokku toonud nii poliitikuid, praktikuid, majandusteadlasi kui spetsialiste erinevatest sotsiaal- ja loodusteaduste valdkondadest. Mõttekoja ühiseks eesmärgiks on kujundada ning edasi arendada selliseid majandusteooriaid, mis vastanduksid mainstreamis olevale majanduskasvu teooriale. Arutluste keskpunktis on toimetulek olemasolevate loodusressurssidega ja otsuselangetamise spirituaalsed ning eetilised aspektid. Möödunud suvel peeti Oxfordi Ülikooli Mansfield’i kolledžis juba teist korda aastakonverentsi, kus teemadeks olid roheline kokkuostupoliitika ning varustusahelad, energiamajanduse ning transpordi keskkonnaküsimused ja muud. Instituudil on tugevad sidemed Ühendkuningriigi Roheliste Erakonnaga. Mitmed külalisesinejad olid seekord pärit ka teiste riikide roheliste poliitikute seast. Eestipoolse ettekande teemaks oli Baltimaade ühine energeetikastrateegia ning keskkonnaorganisatsioonide ettepanekud selle täiustamiseks. Allpool pisut põhjalikumalt ühest möödunud suveülikooli ettekandest.
|
Elektrist toodetud õhk
P, 01.Mar.2009 18:20
Marek Strandberg
On arvamus, nagu suur hulk odavat energiat aitaks inimkonna ummikteest välja. Näiteks siis, kui see üüratu hulk energiat toota tuumade lõhustumise energiast või püüda kinni kogu süsihappegaas, mis fossiilkütuste põletamisel tekib. Kas see tooks tagasi tasakaalu inimese ja looduse vahel? Vaevalt...see oleks üks järjekordne põhjus enam ning enam toota ja tarbida.
Me ei tunneta oma tegevuse piire ja oleme neist hoogsalt üle astunud. Inimkonna kinganumber on kolmandiku võrra suurem kui Maal meile astumisvõimalusi pakkuda on. Tõepoolest: iga inimese kohta Maal on "kõigest" tuhat tonni muud elusloodust ja täna on inimeste energia ja tehnikakasutus sedavõrd äge, et selle tuhande tonni teisaldamise ja teisendamisega tuldaks toime mitte eluaja, vaid vajadusel ju loetud päevadega. See aga pole otstarbekas, mõistlik ega meie endi eluspüsimiseks vajalik. Just seetõttu on põhjust seda tuhandet tonni elusainet pidada ja olla lasta, mitte ümber kujundada.
Viimati uuendatud ( P, 13.Jun.2010 03:34 )
Loe edasi...
Jõudu märgalade kaitsmisel, kaasrohelised!
P, 01.Mar.2009 11:34
Aleksei Lotman
Küünlapäev, Tartu rahu aastapäev, rahvusvaheline märgalade päev - heal lapsel, 2. veebruaril, on mitu nime. Miks üldse tähistatakse rahvusvaheliselt märgalade päeva? Märgalad on väga olulised, kuid tihti ka väga ohustatud ökosüsteemid. Kalade koelmud, konnade laulupaigad, veelindude toitealad - ja mida kõike veel! Inimkonna ajalugu on iidsetest aegadest seotud nende elurikaste elupaikadega. Märgalade kasutus on sama vana kui inimkond ja suur osa sellest kasutusest on olnud loodustsäästev. Teadmised, kuidas märgalasid mõistlikult majandada, on omased paljudele põlistele kultuuridele.
Viimati uuendatud ( K, 16.Jun.2010 12:54 )
Loe edasi...
|
|
|
|
|
|
Leht 7 - 9 |
