Ökoehitus

Linna või valla hariduspoliitilised valikud sõnastatakse omavalitsuse arengukavas, hariduse arengukavas ja koolide (sh koolieelsete lasteasutuste) arengukavades. Tegelikus elus sageli arengukava ei ole (eelmise arengukava tähtaeg on möödas ja uut pole vastu võetud) või ei täideta, samas on ka näiteid, kus arengukava on tegevuse alus. Dokument on koostatud kas ülevalt alla (heal juhul on inimestel võimalus teha ettepanekuid muutmiseks)  või alt üles (inimeste poolt tehtud ettepanekute üldistusena). Sageli on arengukava utoopiline, mis teeb võimatuks selle täitmise.

Vaikus on loodusvara. Fred Jüssi.

Vaikus võib olla valus ja häiriv, kui näed ja saad aru, et peaks nagu midagi kuulma; aga ei kuule. Karm jutt, mis kahjuks võib nii mõnelegi tänasele teismelisele paarikümne aasta pärast tõeks osutuda.

Varem on kuulmisvaegus olnud pigem eakate probleem, tänapäeval muutub see üha noorema vanusegrupi mureks. Arstid puutuvad üha sagedamini kokku noorukitega, kellel pärast kont­serti või pikaajalist valju muusika kuulamist on tekkinud kuulmishäired. Ühekordne kuulmisvõime langus ei tähenda veel pöördumatut kuulmisvaegust, kuid sellised ajutised nähud ei möödu jälgi jätmata – kuulmiskahjustus on kumuleeruv. Kui esialgu kõrvad „löövad vahetevahel pilli“, siis mõne aja möödudes tuleb tõdeda, et „kuulen küll, kuid ei saa jutust aru“. See on juba tõsine märguanne pöördumatust kuulmiskahjustusest - vähenenud on kuulmiselundite tundlikkus kõrgemate helide suhtes ja seega ka võime helisid analüüsida. Meedikute andmetel on praegu suurema või väiksema kuulmispuudega inimesi juba 10-14% elanikkonnast.