Liiklusummikus ees seisvate autode tagatulesid põrnitsedes tikub tihti pähe mõte, et jala või ratsa oleks ammu juba kohal. Autoraadio nuppu tuleb valjuse poole keerata, et tulutult kütust kulutava mootori podin ei tuletaks lisaks kaotatud ajale meelde ka nende tüütute hetkede hinda. Millised on aga jalakäija või ratsaniku eelised autoga tipptunni liikluses seikleja ees, saab teada, kui seda tunnet nii-öelda omal nahal järgi proovida. Sest eks eri aegadel ja oludes kogetut on tihti raske võrrelda; selgeima vastuse annab sarnastes tingimustes läbi viidud ja salvestatud katse. Selleks võtsidki ilusal esmaspäevasel õhtupoolikul kolm kanget meest erinevaid kulgemismeetodeid kasutades ette retke Tallinna südalinna liiklusvoolu.
Kehaliselt väelt sarnased katsejänesed valisid enda edasiviimiseks jalavaeva, elektrilise abimootoriga jalgratta ning nii bensiini kui elektri abil liikuva hübriidauto. Elektriajamitega sõidukeid eelistati ikka keskkonna ja liiklejate säästmiseks ja maksimaalse võimaliku energiakokkuhoiu saavutamiseks. Elektriratta akudelt töötav ja esiratta rummus paiknev mootor ei ole mõeldud kihutamiseks, vaid on ratturile pigem toeks pikkadel tõusudel, tehes väntamise kergemaks ja siludes seeläbi muidu võhmale võtvad mäed. Energiakulu mõõtmiseks leidsid rakendust kõik sõidukitele omased viled ja kellad ning jalutaja pingutusi talletas sammulugeja.
