Avaleht

Tipptunni energeetika: 5249 säästlikku sammu

E-mail Trüki PDF

Liiklusummikus ees seisvate autode tagatulesid põrnitsedes tikub tihti pähe mõte, et jala või ratsa oleks ammu juba kohal. Autoraadio nuppu tuleb valjuse poole keerata, et tulutult kütust kulutava mootori podin ei tuletaks lisaks kaotatud ajale meelde ka nende tüütute hetkede hinda. Millised on aga jalakäija või ratsaniku eelised autoga tipptunni liikluses seikleja ees, saab teada, kui seda tunnet nii-öelda omal nahal järgi proovida. Sest eks eri aegadel ja oludes kogetut on tihti raske võrrelda; selgeima vastuse annab sarnastes tingimustes läbi viidud ja salvestatud katse. Selleks võtsidki ilusal esmaspäevasel õhtupoolikul kolm kanget meest erinevaid kulgemismeetodeid kasutades ette retke Tallinna südalinna liiklusvoolu.

Kehaliselt väelt sarnased katsejänesed valisid enda edasiviimiseks jalavaeva, elektrilise abimootoriga jalgratta ning nii bensiini kui elektri abil liikuva hübriidauto. Elektriajamitega sõidukeid eelistati ikka keskkonna ja liiklejate säästmiseks ja maksimaalse võimaliku energiakokkuhoiu saavutamiseks. Elektriratta akudelt töötav ja esiratta rummus paiknev mootor ei ole mõeldud kihutamiseks, vaid on ratturile pigem toeks pikkadel tõusudel, tehes väntamise kergemaks ja siludes seeläbi muidu võhmale võtvad mäed. Energiakulu mõõtmiseks leidsid rakendust kõik sõidukitele omased viled ja kellad ning jalutaja pingutusi talletas sammulugeja.

Loe edasi...
 

Maasoojusenergia konverentsist

E-mail Trüki PDF

17.aprill. Hommik. Seisan Tallinna Tehnikaülikooli fuajees. Garderoobitädi võtab mantli ning juhatab mu õigele teele. Peagi kleebitakse kleepuv riidest nimesilt rinda ning võtan istet auditooriumis I-202. Algab konverents “Innovaatilised lahendused energeetikas: maasoojusenergia”. Huvitav, kas sellel lahendusel on potentsiaali mitmekesistada meie energiakultuuri? Mõtisklen endamisi. maasoojusenergia konverents

Avalöögi andis Marek Strandberg. Nagu kombeks, joonistas Strandberg nüüdki oma ladusa jutuga pildi erinevatest energiaaspektidest aegade algusest kuni tänapäevani. Liigne rahvaarv maamunal ning kriitilise saastehulga ületamine 1987. aastast on murettekitavad. Viimasele on 500 miljoni elanikuga Euroopa kui maailma suurim energiatarvitaja tublisti kaasa aidanud. Taastuvenergia kasutuselevõtmine on võti, mis keeraks lahti väljapääsu nii globaalsest katastroofist kui ka liigpopulatsioonist. Mugavus ja piisav vaba aeg on ülerahvastumise parim ravim. Innovatiivsed energialahendused on ka parim moodus Eesti energiajulgeoleku tagamiseks.

Viimati uuendatud ( N, 02.Sep.2010 23:18 ) Loe edasi...
 

Appi! Kuidas see masin töötab?

E-mail Trüki PDF

Selliseid hüüatusi kostab paljudest kodudest. Seadmete kasutusjuhendid on sageli kadunud või sootuks minema visatud. Vahel pole neid ka loetud, sest seadmed on sageli sedavõrd kasutajapärased, et enne probleemide teket pole põhjust kasutusjuhendit avadagi.

Viimati uuendatud ( R, 03.Sep.2010 21:23 ) Loe edasi...
 

Energeetika tulevik: taastuv, kütusevaba ja kirev

E-mail Trüki PDF

Miks me peame kasutusele võtma kütusevabu ja taastuvaid energiaallikaid? Miks me peame otsima uusi võimalusi säästlike energiaallikate kasutuselevõtuks? Kas energeetiline ahnus võib olla põhjus, miks Maa rahvastik on ülepaisunud? Milline on Euroopa rahvaste roll, et muuta maailm paremaks paigaks, kus olla? Sellest kirjutab Marek Strandberg, Euroopa Parlamendi Roheliste saadikukandidaat, selgitades ka põhjust, miks Euroopal on vaja valida roheline tee.

Viimati uuendatud ( R, 06.Aug.2010 13:12 ) Loe edasi...
 

Sotsiaalselt sidus Euroopa

E-mail Trüki PDF

Sissejuhatus
Praegune poliitiline enamus Euroopa Liidus toetab jõuliselt majanduse neoliberaalset globaliseerumist. Ometi on kiirenenud globaliseerumine käesoleval kümnendil märkimisväärselt suurendanud sotsiaalset ebavõrdsust ELis ja liikmesriikide enamikus. See õhutab võidujooksule sotsiaalsete standardite madalaima taseme eest ja tõukab ohtlikule maksukonkurentsile, mis vähendab riigi rahakotti kõigil tasandeil, asetades nii ohtu sotsiaalsete põhiteenuste finantseerimise. Kuni 2005. aastani toetas EL täielikult seda suunda liiga jäiga eelarvedefitsiidi piiramise poliitikaga rahandusliku stabiilsuse huvides, vähendades liikmesriikide manööverdamisvaru ümberjaotava sotsiaalpoliitika jaoks. Selle poliitika tagajärjed seavad tõsisesse ohtu ELi aluseks oleva solidaarsusmudeli.

Viimati uuendatud ( R, 06.Aug.2010 13:19 ) Loe edasi...
 
More Articles...


Leht 2 - 9

Leiunurk

Küsitlus

Kas uus Grüüne on parem kui vana?
 

Reklaam