Õnneks leidus varsti teisi olendeid nagu meie, inimesedki, kes tekkinud hapnikku heal meelel hingama hakkasid. Nõnda on rohelised läbi aegade teistele hingamist andnud. Õige hingamine teeb terveks. Terveks teeb ka rohi, ja rohi on algselt ikka roheline olnud. Kogu elu Maal on omavahel seoses. Nii nagu me leiame tervise maarohtudest, saame me ka ise olla elurikkuse suurendajaiks enda ümber. Elurikkuse suurendamine ongi läbi aegade olnud maarahva toimimise sihiks.
Kõnele kõigiga!
Selleks tuleb tajuda kõike enda ümber elava ja kõnetatavana. Kõnetada saab kõike: maad, puid, loomi, linde. Nii kõnetades on võimalik tajuda, mida teised vajavad. Maailma valitsemine ilma kellegi käest küsimata on meid viinud praegusesse olemisse, kus on liialt palju pinget ja sellest tulenevaid haigusi. Meie ümber on alles veel rohelust, mis koos loodushäälte ning avatud vaadetega on parim stressirohi. Heaks stressirohuks on ka hoolitsemine roheliste taimede eest: külvamine, istutamine, kasvatamine. Rootsi Maaülikoolis toimib professor Patrick Grahn’i juhendamisel juba aastaid läbipõlenute taastamine tervendavas aias aiatööteraapiaga.
Hea juhatuse metsast õppimisest on Oskar Loorits 1921. aastal kirja pannud seitsmekümneaastaselt soomaa taadilt Jaan Tislerilt Kõpust: “Mea vana inime käin nüid kah veel ikki pöhaba metsa mööda ringi ja vaatan, kui ilus sääl ikki puha on: puud ja põõsad, rohud ja lilled, linnud ja loomad – kõik nagu omad sõbrad ja sugulast. Mea olen pal´lu imestand, kui ääd ja kui targad nad puha on – pal´lu targemad kui uueaa inimest. Vaata näe sipelgapesa ja sipelgarada, vata siili ja oravad ja nirki, vata mesilindu või mistahes pisitillukest lindu – kui pal´lu küll inime nende igaöhe käest võib õppi! Ja kui ilus on mets, olgu ta suvel või talvel – ikki sääl on oma mõnu.” Mõnu tähendab asjade sujumist iseenesest, kõige vähema jõukuluga parima tulemuse saamist. Seda on maarahvas metsalt ja maalt õppides aina püüdnud saavutada. Sama on jätkuvalt ka roheliste sihiks: mitte kulutada tarbetult palju energiat, leida üles mõnus minek, kus parim tulemus tuleb kätte vähima jõukuluga. Maakeelne vaste ingliskeelsele sõnapaarile "sustainable development" ongi "mõnus minek".
Õppida tuleb targemate käest
Mõnusa mineku õppimine saab toimuda vaid vahetult kokku puutudes õpitavaga. Õpetaja, teine inimene, raamatud, arvutid ja videod vahendavad põnevat ja olulist teavet, kuid see kõik pole võrreldav vahetu ja eheda õppimisega otse metsast, loodusest, tegelikkusest. Selline õues õppimine säästab nii õppijaid kui ka õpetajaid. Viibimine värskes õhus ja looduse keskel leevendab pinged, parandab mälu ja suurendab taipamisvõimet – seda kinnitavad paljud uuringud üle kogu maailma. Siiski vajab õuesõpe head tahtmist, pealehakkamist, oskamist ja koostööd.Õppimise viis sammu:
Kõnetamine
Õppimine algab küsimise ehk kõnetamisega. Heas küsimuses endas on olemas juba pool vastust. Eestimaa Rohelised söandavad küsida teiste poolt küsimata jäänud küsimusi. Mõned neist:Kuidas saame vähendada iga teenitud krooni kohta kuluvat energiahulka? Praegu kulutame kaheksa korda enam kui näiteks taanlased ja neli korda enam kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Kuidas vabaneda fossiilkütustest ja üle minna taastuvenergiale? Rootsis on selleks olemas erakondadevaheline pikaajaline kokkulepe, Taanis on see ettevalmistamisel.
Kuidas toetada mitme põlvkonnana kooselavaid leibkondi ja aidata neil rajada vähese energiakuluga kodu? Meie Kodukava loob selleks võimaluse.
Kuidas panna valitsejad kuulama rahvast? Šveitsi eeskujul kavandatud rahvaalgatuslike rahvahääletuste võimalus kuni neli korda aastas laiendab otsedemokraatiat ja loob võimaluse selleks.
Kuidas õppijad ja õpetajad saavad õppida vahetult loodusest ja üksteiselt? Õuesõppe arengukava aitab viia õuesõppe õpetajakoolitusse ja aitab õppeasutusi õuesõppe korraldamisel.
Mäletamine
Õppimise teine samm on nii küsimuse kui leitud vastuste meelespidamine. Selleks on hea õppida võimalikult kõigi meelte abil vahetult kogedes. Headeks abilisteks õppimise juures on igaühe isiklikud väepaigad – kohad, kus tuntakse end turvaliselt, vabalt, puhanuna. Samuti on palju abi nii põlistest kui ka uutest väepaikadest.Pingete kuhjumine tapab mälu ja lõpuks ka inimese. Linnakeskkond reostab lisaks füüsilise keskkonnale ka vaimset keskkonda müra, reklaamide ja tiheliolekuga. Selle puhastamiseks tuleb linnahaljastust käsitleda vaimse keskkonna reostuse puhastusseadmetena. Asulate planeerimisel tuleb jätta piisavalt ruumi rohealadele. Eriti suure väärtusega vaimse keskkonna reostuse puhastamisel on vanad puud ja nende kooslused.
Tegemine
Õpitu saab omaseks vaid siis, kui see on ise läbi tehtud. Omakülvatud taim aknalaual, iseistutatud puu, järjepidevalt külastatud väepaik ja selle eest hoolitsemine aitab hoida õppijat tasakaalus.Sama kehtib ka igasuguse muu õppimise kohta. Roheline olemine eeldab tegelikkuses, omaenda tegudega teistele hingamise andmist ja elurikkuse eest seismist. Ka koolitunnis söe või tõrva põletamine annab palju põhjalikuma teadmise kui sama protsessi õppimine vaid raamatust.
Lugupidamine
Heast teost sünnib hea lugu. Seda lugu tuleb pidada meeles ja edasi kõnelda. Eesti külaliikumise lugu on tuntud üle kogu Euroopa, nii nagu ka meie taasiseseisvumise ja eduka majandusmudeli lugu. Kandes maa- ja looduslähedust omas keeles ja meeles, saame teoks teha taastuvatele energiaallikatele ülemineku ning perede toetamise mõnusate säästukodude loomisel. Kindlasti on need tegemised väärt lugudena edasikõnelemist.Edasiõpetamine
Head lood levivad ja õpetavad neid, kes hoolivad. Šveitsi otsedemokraatia lugu on meile heaks eeskujuks ja õpetajaks. Rootsi taastuvenergiatele üleminek on meie õpetajaks. Samuti oleme me ise oma lugudega eeskujuks ja õpivõimaluseks teistele.Heaks edasiõpetamise looks on meie oma loomislugu. Vanarahvas teadis seda nii jutustuse kui ka lauluna. Jutustuses kirjeldatakse, kuidas Jumal ja Vanatühi kahe peale maailma loovad. Vanatühi toob vee põhjast killukese muda ja annab selle Jumala kätte. Sellest loob Jumal ilusad ja tasased maad. Vanatühi teeb ülejäänud pudemetest sood ja rabad, mäed ja kuristikud.
Sellest ajast peale valitsevadki nad kahekesi – Jumal loob ja Vanatühi tühistab. Mõlemat on maailma vaja, kuid Vanatühjal pole midagi tühistada, kui Jumal enne loonud pole.
Elususe viis tunnust
Maailma loomise lugu regilauluna on veelgi mõtterikkam. See algab unistuste sinilinnust, kellele ükski pesaase ei ole küllalt hea. Parimaks osutub kiigevõll – tänapäeva mõttes kõigi sündmuste kese. Nõnda on ka tänapäeva rohelistega – meie pesa on kõige põletavamate küsimuste keskel, nagu kliima soojenemine ja ilmastikumuutused, fossiilkütuste lõppemine, stress ja läbipõlemine.Loomislaulu linnu pesas koorub kolm poega: üks maa ja ilma esindajaks, teine vetevalla esindajaks ja kolmas inimeste esindajaks. Esimesed kaks hoiavad maailma koos veega toimimas, kuid kolmas, Viru sepp, juhib muutumisi: teeb valjaid, kirveid, nugasid – kõike, mis maailma teiseks muudab. Küllap võib tema tegemisi võrrelda ka seaduste ja määruste tegemisega: needki muudavad ja kujundavad maailma meie ümber.
Paraku pole rahvas rahul toimuvate muutustega. Seppa sõimatakse, tema naist naerdakse, tema lapsi laidetakse. Selle asemel, et kuulata järele, mida ja kuidas on vaja muuta, et elu mõnusamalt sujuks, ta vihastab ja valmistab kullast, hõbedast ja vasest inimese. Rahva käest järele pärides, mis loodul viga on, saab ta vastuseks: puudu on keel suust, meel peast, süda rinnust, südamelt hing ja hingel eluase.
Maailma looja
Erakond Eestimaa Rohelised tõdeb, et igaühes meist on maailma looja. Oma keelega sõnastatud küsimus võib maailma teiseks muuta, kui seda saadab meelekindlus, südamejulgus, hingestatus ja hinge edasikandmine.Oleme üks väheseid maailma põlisrahvaid, kellel on olemas oma parlament, president ja valitsus. Vastutame seetõttu ka teiste maailma põlisrahvaste käekäigu eest.
Oma riigita Ameerika mandri põlisrahvas Arizona lähistelt, Akimel O'odham ehk pimad laulab oma loomislaulus: „Maailma loojana maailma loon. Siin ta on. Nüüd ta on. Nüüd algab.“
Loome siis maailma meie ümber mõnusamaks olemise ja elamise paigaks!
Mikk Sarv
valimisringkond 7., kandidaat nr 1011